Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sularaha peab alles jääma

    G4Si sularahadivisjoni direktor Peeter Torim leiab, et Eesti ei pea pimesi järgima riike, kus otsused vähendavad tarbijate valikuvabadust.Foto: Erakogu

    Piirates sularaha kättesaadavust, piirame inimeste valikuvabadust, kirjutab G4Si sularahadivisjoni direktor Peeter Torim vastuseks Meelis Mandeli kolumnile.

    Inimestel peab olema võimalus kasutada erinevaid makseliike, sealhulgas sularaha, mis teatud juhtudel on ainuke võimalus makse sooritamiseks. Näiteks siis, kui elekter ära või võrguühendus katkenud.
    Eelkõige Põhjamaades on üha innukamalt räägitud sularahast loobumisest. Eestis väljendas oma toetust sularaha kasutamisest loobumiseks Meelis Mandel, kelle hinnangul on sularaha eilne päev ja selle kasutusvõimaluste kahandamine vähendaks kuritegelikku päritolu raha ringlust.
    Asjaolu, et sularaha võidakse mõnel juhul kasutada ebaseaduslikult, ei vii loogiliselt järelduseni, et kui sularaha poleks, siis väheneks kuritegevus. Me ju ei korja müügilt ära autosid seetõttu, et osa inimesi põhjustab nendega liiklusõnnetusi, milles hukkuvad inimesed.
    Uued võimalused
    Maksete teostamiseks on aina rohkem võimalusi ja üha enam ettevõtteid pürgib makseteenuse turule. Mobiilimakseid, krüptoraha, elektroonilisei rahakotte jms kasutatakse üha enam ja ei maksa karta, et sularaha kasutamine takistab kuidagi uute makseliikide levikut.
    Võib jääda mulje, et aastatuhandeid kasutusel olnud sularaha on kohe oma maise teekonna lõppu jõudmas ja mittesularahalised makseviisid võtavad rolli üle. Nii see siiski pole. Näiteks pangad, kes esialgu hoidusid sularahaga tegelemisest, on jõudnud arusaamani, et sularaha vältida pole võimalik, ja rajasid lõpuks oma sularahaautomaatide võrgu.
    Eestlane võtab automaadist raha välja keskmiselt 29 korda aastas, olles sellega Euroopas sularahaautomaatide kasutamise aktiivsuselt esirinnas. See näitab, et vajadus sularaha järele on endiselt suur. Eestis tehakse 44% maksetest sularahas ja sularahamaksed on võrreldes kaardimaksetega populaarsemad. Euroopas on sularahamaksete osakaal veelgi suurem – 60%. Lisaks on sularaha maht Euroopas viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 11% aastas.
    Märkimisväärne osa väiksema sissetulekuga inimestest ja ka esimesi oma raha omamise samme tegevad koolilapsed kasutavad igapäevases arvelduses eelkõige sularaha, kuna selle kogusest omab inimene palju kindlamat jooksvat ülevaadet kui pangakontol olev numbririda või kaardiga makstav kulutus.
    Hädaolukorrad
    Eesti riik on tegutsenud sünkroonis inimeste vajadustega ja peab sularaharingluse toimimist oluliseks. Ega ilmaasjata pole sularaharinglus üks hädaolukorra seaduses toodud elutähtsatest teenustest. Meenutagem kas või mõne aasta taguseid pronksiöö sündmusi, mil elektroonilised maksed olid küberrünnakutest häiritud ja sularaha oli ainuke maksevõimalus.
    Kuigi sularaharinglusele heidetakse pidevalt ette kulukust, siis ka kaardimaksete toimimiseks vajalik tehniline taristu nõuab ülalhoidmiseks kulutusi, mille peavad hüvitama ikka need, kes kaardimakse teenust kasutavad. Pealegi pole praeguseni tehtud Eestis ühtegi uuringut, mis selgelt ütleks, kumb maksevõimalus (kaardimakse või sularaha) on kallim.
    Olen veendunud, et sularaha jääb püsima teiste makseliikide kõrvale. Ajapikku lihtsalt laienevad uute makseliikide tulekuga meie võimalused makseid teha. Kõige tähtsam on see, et tarbijatele jääks võimalus kasutada erinevaid makseliike – sularaha, kaardimakse, mobiilimakse, elektrooniline rahaülekanne jne. Neid, mida nad ise soovivad kasutada, mitte aga neid, mille kasutamist keegi tema eest otsustanu peab vajalikuks ühiskonnas pakkuda. Eesti ei pea pimesi järgima riike, kus otsused vähendavad tarbijate valikuvabadust, vaid võimaldama erinevatel makseliikidel kõrvuti eksisteerida.
    Autor: Peeter Torim
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.